Antistaatilised ja ESD jalanõud on mõlemad elektrit maandavad jalanõud. See tähendab, et nad kaitsevad elektriseadmeid, juhtides elektrilaengu maapinda, hoides sellega ära staatilise elektri, laengu või sädemete tekkimise. Elektrit maandavaid jalanõusid kasutatakse tööstusharudes, kus staatiline elekter võib vallandada tulekahju, plahvatuse või võib kahjustada tundlikke seadmeid.
ESD VS ANTISTAATILISED JALANÕUD
Terminid ESD ja antistaatika tekitavad palju segadust ja seda mitte ainult jalanõudest rääkides. Kuigi üks sisaldab teist, ei saa sama öelda ka vastupidiselt. Mõlemad küll viitavad kontakttakistusele, kuid neid eristatakse järgnevalt:
Antistaatilistel jalanõudel on madal elektritakistus, vahemikus 0,1 – 1000 MΩ. Nende kasutamine kaitseb staatilise elektrilaengu tekkimise eest kehas, juhtides need laengud maapinda ja vältides tänu sellele äkilise elektrivoolu teket töös kasutatavate elektrooniliste seadmete vahel.
ESD jalanõudel on antistaatiliste jalanõudega võrreldes isegi veel madalam elektritakistus, vahemikus 0,1 – 100 MΩ. Nende kasutamine kaitseb staatiliste elektrilaengute tekkimise eest kehas, juhtides need laengud maapinda väga ohutul ja kontrollitud viisil. ESD turvajalanõud garanteerivad, et töös kasutatavate elektrooniliste seadmete vahel ei tekiks äkilist elektrivoolu. 
ESD ERINEVATES TÖÖSTUSHARUDES
ESD ja antistaatilised jalanõud on kasutusel mitmes erinevas tööstusharus, et kaitsta tundlikke seadmeid või nende komponente elektrilaengute mõju eest. Jalanõud on kasutusel näiteks tööstus-, arvuti- ja telekommunikatsiooniseadmete, akude ning isegi kosmosesõidukite tootmises, samuti kasutatakse neid meditsiinitöötajate ja elektriinseneride poolt.
ESD aitab ära hoida mitmesuguseid kahjulikke mõjusid töökeskkonnas. Staatiliste laengute kontrollimatu eraldumine võib põhjustada gaasi-, kütuseauru- või söetolmu plahvatusi. Soovitame eelnevalt nimetatud töökeskkonnas töötavatele inimestele elektrooniliste seadmete kaitsmiseks järgnevaid ESD jalanõusid:
ESD TESTIMINE
ESD omaduste testimine toimub laboritingimustes. Kasutusel on 2 erinevat testimise meetodit:
Standardi EN 61340-5-1 korral mõõdetakse takistust inimene-jalanõu-aluspind meetodil. Testitavaid jalanõusid kandev inimene seisab kontrollelektroodil ning puudutab näpuga metallplaati, mis on teiseks elektroodiks. Seejärel mõõdetakse elektritakistust metallplaadi ja kontrollelektroodi vahel. Kui takistus on väiksem kui 35MΩ, siis on jalanõu edukalt testi läbinud ja vastab EN 61340-5-1 standardi järgi ESD nõuetele.
Standardi EN 61340-4-3 korral testitakse jalanõud labori tingimustes. Jalanõusid hoitakse eelnevalt kindla õhuniiskuse ja temperatuuriga kambris (vt. joonist). Testimisel asetatakse jalanõu roostevabast terasest plaadile, mis on esimeseks elektroodiks ja teine elektrood asetatakse turvajalatsi sisetallale. Järgnevalt asetatakse 12,5 kg (+/- 2.5 kg) raskus turvajalanõule. Spetsiaalne masin mõõdab kahe elektroodi vahelist takistust. Testi viiakse läbi kolmes erinevas nn kliimaklassis. Vastava kliimaklassi ESD sertifikaadi väljastamiseks peab takistus olema vähem kui 100 MΩ.
MIS VÕIB MÕJUTADA ESD TESTI TULEMUSI?
Elektritakistust võivad mõjutada mitmed tegurid, näiteks temperatuur, niiskus ja mustus. Madalama temperatuuri puhul on elektritakistus suurem. Seega talvel auto pagasiruumist võetud külmad jalanõud ei pruugi kontrolltesti läbida, sama võib juhtuda määrdunud jalanõudega. Samuti võib testi tulemust mõjutada jalanõude kandmise aeg. Kandmise käigus tekib jalanõu sisse niiskus ja see omakorda vähendab elektritakistust.
Loodetavasti aitasime elektrit maandavate jalanõude teemal pisut selgust tuua. Siiski kuna tegemist on väga spetsiifiliste jalanõudega, siis soovitame kindlasti hoolikalt tutvuda toote omadustega. Küsimuste korral võite alati kas CorpoWearist läbi astuda või meiega ühendust võtta ja aitame Teil parima valiku teha. 